Сообщения

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

  Ülgiselt kõlab hästi kui öeldakse et parem oleks kui suured firmad ei segaksid väikseid ettevõtjaid. Eriti intelektuaal omandi puhul. Raamatus“The case for copyright reform” on pakutud seisukohad, kuus punkti, mis võiksid elu selles valdkonnas paremaks muuta. 1.      Moraalne õigus jääb samaks : ainult see kes kirjutas laulu või tegi filmi saab nimetada ennast autoriks. Kõlab hästi, siin pole midagi lisada. 2.      Tasuta jagamine, kui seda ei kasuta raha teenimiseks . Siin asi läheb natuke kahtlaseks kuna on raske paika panna kus komets huvi algab. Samas praegu saab satta sõbrale mis tahes faili ja ei tekki küsimusi, probleemid algavad siis kui fail muutub võõraste jaoks kättesaadavaks. 3.      Intellektuaalne omand kestab 20 a . Siin ma olen täiesti nõus. 20 aastad on piisavalt pikk aeg et teeenida, peale mille tuleb midagi uut väljamõelda. 4.      Intellektuaalne omand kestab 5 a. automaatselt, kauem ainult soovi korral. Loogika on selge, see tõesti võiks elu mugavamaks
 Artikkel 3.  Mobiilse Interneti olemasolu iga inimese taskus mõjutab kindlasti klassikalist meediat. Aga kuidas? Minu jaoks on huvitav seda teemat raadio- ja ajaleheväljaannete näitel kaaluda.  Raadio töös pole muutused mulle nähtavad. Nagu varemgi, panevad saatejuhid muusika mängima, ajavad juttu ja loevad uudiseid. Lihtsalt auditoria on nüüd väiksem: osa kuulajaid eelistab raadio asemel kuulata podcasti või muusikat Spotify’s.  Muutused ajaletootmises tunduvad mulle märgatavad. Veebiversiooni tekkimisel saate välja anda rohkem igapäevaseid väikeseid uudiseid, mida trükiversioonis ei oleks, s.t. uudiste voog on muutunud üha mahukamaks ja värskemaks. See on kindlasti pluss.  Teisest küljest, keerulised artiklid, mis nõuavad lisaks proffide palgale, kallist tööreisi või muid kulusid, võib lihtsasti kaduda muu artiklite suures unnikus, mis tähendab, et see ei too ajalehe veebisaidile külastamise numbreid, siis tekib küsimus selle otstarbekusese kohta. Loodavasti analüütilised tekstid, k

Artikkel 2. Nähtused Interneti varasemast ajaloost

  Interneti kättesaadavuse ja kiiruse areng on muutnud sotsiaalsete võrgustike kasutamise hästi populaarseks, kasvas nii kasutajate arv kui ka mitmesugusus. Kui võrgu leviku alguses kasutasid seda peamiselt arvutist entusiastid või selle valdkonnaga seotud inimesed, siis nüüd on tavaline näha, et pensionärid jagavad oma teadmisi nettis. Sellise leviku korral saan julgelt öelda et täisväärtuslik interneti kultuur on ammu tekkinud. Arengu jooksul osa asju kaob ära, osa kasvab tugevamaks. Vastupidavate trendide hulgast tulevad mulle meelde emotikonid 😊 Niipea, kui inimesed hakkasid kiirsõnumitega igapäevastel teemadel kirjavahetust suhtlema, tekkis arusaam, et midagi on puudu -   suhtlemise visuaalne osa, mille kaudu on lihtsam aru saada jutustaja meeleolu, tema suhtumise kuulajasse ja sõnumisse. Sellise teabe puudumine suurendab ärevust ja vähendab usaldust:( Appi tulevad emotikonid, mis, kuigi deklaratiivses vormis, täidavad seda tühimiku. Muidugi erinevad vanad emotikonid kaasa

Artikkel 1. Kolm põnevat IT lahendust

Изображение
  Oma esimeses artiklis sooviksin tutvustada kolm IT valdkonna leiutist, mis tänapäeva inimesele tunduvad juba loomuliku nähtusena. Võib olla allpool tutvustatud leiutistest on ainult krüptovaluuta, mille mõju ja tulevik ei ole veel lõpuni päris selge. Ülejäänud kaks tutvustatud leiutist sai valitud kuna olen ise nendega päris palju kokku puutunud ning elasin ka ajal, mil nad on oma populaarsust saanud. Krüptovaluuta Esimest korda hakati mõistet "krüptovaluuta" kasutama pärast maksesüsteemi "Bitcoin" ilmumist, mille töötas välja 2009. aastal isik või inimrühm varjunime Satoshi Nakamoto all. Kuni 1. juulini 2013 põhines peaaegu kõigi krüptovaluutade tarkvara Bitcoini süsteemi avatud lähtekoodil. 2013. aasta juulis ilmusid uued platvormid, mis toetavad mitmesugust infrastruktuuri - börsikaubandust, poode jne. Nende krüptoplatvormide hulka kuuluvad: BitShares, Mastercoin, NXT ja muud platvormid. Krüptovaluuta on üks paljudest plokiahela tehnoloogia kasutustest